Vihmauss
Vihmauss on jalgadeta ja liigub edasi roomates. Roomata saab vihmauss ringlihaste ja
pikilihaste koostöö tulemusena. Ringlihased lubavad ussil ennast peenikesena ettepoole välja
venitada, pikilihaste toimel uss jämeneb ja tõmbab tagaosa eesmisele järele. Edasiliikumisel
on abiks ka harjased, mis asetsevad paariviisi vihmaussi kõhupoolel. Mullas liikumise teeb
lihtsamaks vihmaussi limane nahk, mis aitab tal ennast paremini läbi mullaosakeste libistada.
Maapinda tungib ta terava koonusetaolise pea abil. Keha kokkutõmbudes pea jämeneb, avaus
mullas laieneb ja järk - järgult tungib uss mulda. Kui maapind on kõvem, niisutab ta seda
süljega ja neelab mulla alla. Nii "sööb" vihmauss end maasse.
Vihmaussid toituvad peamiselt lagunevatest taimeosadest. Peale kõdu sööb ta ka mulda, mille
orgaanilised ained -- huumus -- on talle toiduks; liivaterad aga aitavad allaneelatud lehekõdu
seedida. Oma käiku tirib ta maapinnalt langenud lehti, rohukõrrekesi, kus ta seda siis