Tänapäeva demokraatia tunnusjooned Demokraatliku valitsemise tunnused on: võim ei ole koonunud ühe isiku või asutuse kätte, võim on avalik ja kontrolliv ning võim seisab rahvale võimalikult lähedal. Maailmas on kaks valitsemissüsteemi: majoritaarne ehk enamusvalitsemine. ( SB) Valituks osutub kanditaat, kus saab kõige rohkem hääli ja propotsioonaalne süsteem (Eesti). Iga partei saab parlamendis kohti proportsioonaalselt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule. Demokraatlikud valimised on vabad ja valimised toimuvad kindla aja pärast
Nii suutsid sveitslased rüütlite raskeratsaväge mitmes lahingus võita. Kaspar Kuldkepp 11 AADEL JA RELVASTUS KESKAJAL 15. sajandi II poolel hakkas Sveitsi maakaitsevägi lahingus kasutama seninsest pikemaid odasid ja tihedaid jalaväekolonne. Peagi sai pikkoda ehk piik ka laiema leviku. 4-5 meetri pikkusi piike kandev tihedalt koonunud väeüksus nägi eemalt välja nagu turris siil, ja niisuguse üksuse vastu oli ka rüütlivägi võimetu. Palgasõjaväe sünd Rahaliste suhete arenemine ja kuningavõimu tugevnemine oli juba 13. sajandil hakanud sõjaasjandust mõjutama. Pealegi ilmnes feaodaalsel rüütliväel üha uusi tõsiseid puudusi. Rüütlite kokkukutsimine võittis alati palj aega ja uhked vapikandjad olid ka üsna distsiplineerimatud. Peale selle eelistas osa aadlikke sõjakäigule mineku asemel hoopis