Insenerigraafika KT I ja II Kordamine
1) Mõlemad pinnad on pöördpinnas
2) Nende pöördpindade teljed lõikuvad
3) Telgede tasand on ekraaniga paralleelne
54. Milline on väikseim abisfäär, mille abil saab leida kahe pöördpinna lõikejoone
punkte?
Sfäär, mis suuremat pinda puutub ja väiksemat lõikab
55. Milliseid pindu nimetatakse laotuvateks pindadeks?
Mida on võimalik tasandiks koolutada
56. Nimetage kõik laotuvate pindade liigid.
Joonpinnad- koonline, püramiidiline, silindriline ja puutujatepind
57. Missugustest tasapinnalistest kujunditest koostatakse silindrilise (koonilise) pinna
lähislaotus?
Ristkülikud, trapetsid- silindriline; kolmnurgad-kooniline
58. Kuidas tekib teist järku pöördpind?
Tekib teist järku joone pöörlemisel ümber oma sümmeetriatelje
59. Nimetage kõik teist järku pöördpinnad.
Pöördellpsoid, pöördparaboloid, kahekatteline pöördhüperboloid, ühekatteline