Glükoosi sisalduse määramine looduslikus objektis
vereseerum, toiduained, taimne tooraine jm kasutatakse laialdaselt ensümaatilist
meetodit, mis põhineb ensüümide glükoosi oksüdaasi (GOx) ja peroksüdaasi (POx)
kasutamisel.
GOx-i süstemaatiline nimetus ,D-glükoosi: O2-oksüdoreduktaas näitab, et ta
katalüüsib, D glükoosi oksüdeerumist molekulaarse hapniku toimel.
Reaktsiooniproduktideks on vesinikperoksiid ja ,Dglükonolaktoon, mis kiiresti
hüdrolüüsudes moodustab D-glükoonhappe.
GOx kujutab endast liit- ehk konjugeeritud valku, flavoproteiini, mis sisaldab
mittevalgulise komponendina flaviinadeniindinukleotiidi (FAD), mis toimib
koensüümina.
Vaadeldava meetodi järgmises etapis kasutatakse peroksüdaaside perekonna üht
esindajat, rõika peroksüdaasi, mille süstemaatiline nimetus on doonor: H2O2
oksüdoreduktaas.
POx on koostiselt liitvalk, mis sisaldab mittevalgulise komponendina heemi,
olles seega hemo- ehk kromoproteiin
annaabi.ee 
