Vana-Kreeka kultuur
sellest, kuidas tuletada olemasolevatest eeldustest korrektseid ja vältida vigaseid järeldusi. Aristotelese
õpetus püsib tänaseni formaalloogika alusena. Ei pidanud õigeks Platoni ideedeõpetust. Tema arvates
pole ideedel iseseisvat olemist. Üksikud asjad eelnevad ideedele. Inimesele oli tema meelest
loomuomane riiklik ühiselu. Ta ei saa elada õnnelikult väljaspool riiki. Õnnelikuks eluks on vaja leida
kesktee: tasakaal hulljulguse ja arguse, pillamise ja koonerdamisevahel jne. Ka riik peab otsima
keskteed. Äärmused tekitavad paratamatult tüli: oligarhias hakkavad rikkad rõhuma vaeseid,
demokraatia puhul aga vaesed omavolitsema rikaste kallal. Seetõttu tuleks tugineda eeskätt keskmise
jõukusega kodanikele. Aristoteles hindas kõrgelt Ateena riigikorda Soloni ajal, mil rikaste eesõigusi
oli piiratud, täielik demokraatia oli aga veel välja kujunemata.
4. Ajalookirjutus
Kujunes 5.saj eKr
annaabi.ee 
