Kuritöö ja Karistus - Fjodor Dostojevski
ta sedavõrdki kitsikusest välja, et oleks jälle jõudu edasi minna.
Raskolnikov oli elujõuetu. Kogu vaimne allakäik algas füüsilisest, see aga tulenes
toitainetevaesest toidust, niiskest kambrist ja Piiteri tolmusest õhust. Raskolnikov sattus
masendusse, kuna uhkusest ei tahtnud ta minna sõpradelt abi otsima. Räägitakse, et
rahumeelseks elamiseks on vaja teadmist, et pangaarvel või sukasääres on piisavalt
raha, et koonerdamata üle elada kuus kuud. Raskolnikov aga andis oma viimased
kopikad enamasti tundmatuile inimestele leivarahaks. Ta ei hoolitsenud enda eest mitte
põrmugi, isegi mitte siis, kui hooletu suhtumine oma tervisesse ta krooniliselt haigeks
tegi. Ta pidas vist tervishoidugi liiga madalaks ja materiaalseks, kuna väikekodanlased
olid need, kes oma kehi hoolega toitsid ja pesid. Raskolnikovile tundus nii õilis
filosofeerida ja külmetada, üksi olla ja nälgida