Võib-olla elu seisnebki selles, et õpime otsustama kõige eksisteeriva üle, mitte enam välimuse, vaid sisukuse järgi. Õpime läbi raskuste ja saame seeläbi tugevamateks isiksusteks. Kui vaadata Eestimaad sellise pilguga, siis ei saa ju kurta. Võiks isegi tänulik olla. Paraku on inimesed niivõrd erinevad ja paljud ei vaata sind sellise pilguga. Nad ise on muutunud närvilisteks töönarkomaanideks, kel pole rahva heaolust ei sooja ega külma. Selliste koonerdajate arvamus kipub aga tavaliselt kõige enam lugema. Ehk on see nii seepärast, et tavainimesed ei vaevugi enam oma peaga mõtlema. Peetakse kõrgemal positsioonil olevaid isikuid tarkadeks ja mõistlike otsuste tegijateks. Tihtipeale nad neid paraku ei tee. Ollakse niivõrd kinni reeglites ja põhimõtetes, et silmaringi laiendamine ning nende arvamuse muutmine on pea võimatu. Sinul, Eestimaa, on olnud kergemaid ja raskemaid aegu. Oled rahva muutnud parasjagu just selliseks nagu vaja on olnud
Huvitav näide sellest võib olla Ameerika telesaade, mis keskendub perekondadele kelle eesmärk on maksta võimalikult vähe kasutades kuponge. Tihtipeale maksavad nad vaid paar senti. Koonerdamine võib tegelikult kahjustada inimest ennast. Raha lugemine ning eesmärk kõike kõige odavamalt saada võib tekitada inimeses stressi. Koonerdamine võib aidata loodust, aga kahjustada ettevõtteid ja koonerdajat ennast. Koonerdamine pole kokkuhoid. Vähemalt selline on levinud ütlus koonerdajate kohta. Säästmine ja koonerdamine pole tegelikult väga erinevad. Koonerdajat ja säästliku inimest ühendab soov olla kokkuhoidlik. Seda mõlemad ka on. Seega ei saa öelda, et koonerdamine pole kokkuhoid. Säästlik inimene säästab raha, kuid ei karda seda kasutad. Raha on küll oluline aga samuti on ka hea enesetunne. Näiteks, inimesed kelle eesmärk on säästa loodust tunnevad end hästi, kui saavad aidata loodust. Koonerdamine aga ei pruugi olla inimesele hea. Tihtipeale käivad
annaabi.ee 
