Eks see ole ka seetõttu, et kirjanduses on autoril võimalik mõjutada lugejat sõnadega. Lahti annab kirjutada kõik - tegelaste mõtted, tunded, põhjalik tegevuspaik ning emotsioon. Filmikunstis aga see nii lihtne pole. Näitlejad peavad suutma edasi anda kõik selle, mida autor raamatus. Usun, et poleks ma varasemalt lugenud läbi raamatud, oleks see film jätnud mulle üsna kustumatu mulje. Ülesehituselt on tegu meisterklassiga. Film tundub sujuvalt voolavat - kaob ajataju ning mõtted koonduvadki vaid vaadatavale. Avanädalavahetusel käis filmi vaatamas koguni 9581 inimest, seega võib öelda, et see võeti rahva poolt üsna hästi vastu. Soovitan seda filmi soojalt, sest analüüsides filmi süviti on see lugu justkui meist kõigist. Nagu Johannes on kõigil oma maailm, mis vahel tundub justkui kokku varisevat, olgu siis põhjuseks me ise, või hoopiski teiste poolt tehtav ülekohus. Igal juhul tuleb olukord lõpuks
Aga mitte kõiges - 11 vabamüürlased arvasid, et inimene on kõikide asjade põhjuseks. Inimene oli nende järgi oma loomuses patune. Seepärast ongi nende elu kannatuste rada ja see maailm ei saagi olema õnnelik enne, kui inimene ennast ei muuda. Valgustusfilosoofid arvasid, et on vaja muuta sotsiaalset korda despootiast tuleb teha vabariik, võimuorganid tuleb organiseerida. Inimene üksinda ei ole võimeline ennast muuta, seepärast koonduvadki mõttekaaslased gruppidesse loozidesse ja aitavad teineteist seal parandada. Need loozid ongi väiksed ühiskonnad, kus valitseb vabaduse-vendluse-võrdsuse-ideed. Loozidesse astudes vahetasid inimesed nime. Nad loobusid oma ilmalikest nimedest, kuna ühiskonnas oli nende staatus väga erinev. Grupis pidid nad olema aga võrdsed, unustama oma sotsiaalse staatuse. Vabamüürlus oli mõeldud ainult meestele. Jaanipäev on ka massoonide päev. Vm-l hakkasid loozid levima 1730ndatel.
annaabi.ee 
