Kasvas rahvaarv, täiustusid põlluharimisviisid ja tööriistad (põllutööriistade puitosi asendati raudosadega), adra ette rakendati väle hobune, tekkis kiht inimesi, kes pühendusid vaid kindlale käsitöötoote tegemisele, uus ühiskonnakiht - kaupmehed - 7. Võrdle keskaegset ja tänapäeva linna! (suuliselt) 8. Kaubateed Euroopas keskajal: vt kaart õpik lk 84 9. Kästitöö keskajal: tsunftid ja gildid, tee õpipoisist meistriks! Tsunftid ja gildid: Linna käsitöölised koonduseid erialade järgi ametitesse ehk tsunftidesse. Tsunftid omakorda koondusid omakorda suurematesse organisatsioonidesse ehk gildidesse. Ühes linnas oli tavaliselt suurgild rikastest ja väikegild käsitöölistest. Tee õpipoisist meistriks: Kristlik abielu, õpiaeg kestis kuni 10 aastat. Alustati lihtsate töödega, olles kõigepealt selli ja meistri, sageli ka viimase proua käsialune. Kui õpipoisiaeg otsa sai, algasid rännuaastad. Tuli valmistada meistritöö ehk sedööver.
loodust; 3. Arendada mitmekülgselt ja harmooniliselt noorte vaimseid ja kehalisi võimeid; 4. Harjutada noori järgima tervislikku eluviisi, isikliku hügieeni reegleid ja suurendama suutlikkust abistada hädasolijaid; 5. Valmistada ette kodutütreid naise ja ema ülesannete täitmiseks; 6. Kasvatada noortes teadmist, et nende haridusest ja haritusest oleneb Eesti olevik ja tulevik. Eesmärkide saavutamiseks korraldatakse koonduseid, loenguid, kursuseid, praktilisi töid, näitusi, koosolekuid, pidusid, ekskursioone, matku, mänge ja muud kultuurilist ning majanduslikku tegevust. (Kaitseliidu Keskkogu 2013). 3. KODUTÜTARDE ORGANISATSIOON JÄRVAMAAL Organisatsiooni tekkimine Järvamaal Noorkotkaste ja Kodutütarde tegevusest on kahjuks Järvamaal vähe andmeid, kuna arhiiv hävis tulekahjus. Siiski on teada, et esimene Kodutütarde rühm Järvamaal moodustati 20. märtsil 1932 Lehtse jaoskonnas Pruuna algkoolis