Sellest ajast sai rehulaarseks. 16. Fennofiilid, fennomaanid, svekomaanid Soome keel, kirjandus ja fennofiilsus lahutamatult seotud. Soomemaast, rahvast ja kohalikust ajaloost huvitunud teadlik fennofiilsus sai alguse Daniel Jusleniuse (1676- 1752) teostest ja arenes 18. saj. 2. poolel humanistlike valgustusaadete mõjul edasi. saj. lõppu ja 19. saj. algust tuntakse soome kirjandus- ja kultuuriloos kui Porthani aega. Henrik Gabriel Porthani (1739-1804) ja teiste Aurora seltsi koondunute peamiseks eesmärgiks oli ühiselt harrastada Soome maad ja soome keelt arendavaid tegevusi, jälgida ja arvustada kirjandust. Porthan soome kirjanduse, ajakirjanduse, akadeemilise rahvusteaduse rajaja. Snellman oli fennomaan. Ludvig Runeberg oli svekomaan. Sõnagi soome keelt ei osanud, oli soomekeelse kultuuri vastu, arvas, et soome keeles ei ole võimalik midagi kõrgkultuuri väärilist kirjutada. Fennomaanid hoiatasid liigse rootsi-(lääne)meelsuse eest. 19. saj. nad tegelesid soome
"Soomlaste kaitseks" ning koostas 600-leheküljelise soome-ladina-rootsi sõnaraamatu. Tema kultuuriloolised kirjeldused rajasid teed rahvateadustele ning äratasid järgnevates põlvkondades huvi soome keele, rahvaluule ja ajaloo vastu. Ülistas soome rahvast ja keelt. 18. saj. lõppu ja 19. saj. algust tuntakse soome kirjandus- ja kultuuriloos kui Porthani aega. Henrik Gabriel Porthani (1739-1804) ja teiste Aurora seltsi koondunute peamiseks eesmärgiks oli ühiselt harrastada Soome maad ja soome keelt arendavaid tegevusi, jälgida ja arvustada kirjandust. Porthan soome kirjanduse, ajakirjanduse, akadeemilise rahvusteaduse rajaja. Suuresti tänu tema poolt väitekirjana avaldatud Juusteni piiskopikroonikale hakkas tekkima ettekujutus soome rahvast, keelest ja ajaloost. Tulihingelisim rahvusaate kuulutaja oli Adolf Ivar Arwidsson: "Rootslased me ei ole, venelasteks me saada ei või, olgem siis soomlased!"
annaabi.ee 
