Alutaguse kriivad - levik, morfoloogia ja tekke teooriad
võimatu. Seetõttu kasutatakse pigem ligikaudset arvu-umbes 200 kriivat.
Kriivad asetsevad Alutagusel seaduspära alusel. Kõige rohkem on kriivasid Ilmatu järve
ümbruses. Seal tuleb esile kaks ilmekat kriivade rühma, millest üks, Luiska luitestik, jääb
tinglikult järvest põhja, Ristikivi sohu, ja teine, Pootsiku luitestik, lõuna poole, põhiliselt
Pikassilla sohu. Võhma luitestikus on Sälliku külast lõunas Võhma järve ümbruses on
koondunumalt kriivasid.
Mandriluidete kõrgus kõigub 3–18 meetri vahel. 18 meetri kõrguseid luiteid on kaks: Kollane
ehk Kõrgemägi Võhmajärve soost idas ja veel nimetu kriiva, mis asub Imatu järvest ühe
kilomeetri kaugusel lõuna-edelas. Üle kümne meetri kõrguseid luiteid on terves kriivade
leidumispiirkonnas, mistõtt ei saa järeldada, et kriivad oleksid mingis piirkonnas kõrgemad.
Valdavalt jääb kriivade suhteline kõrgus alla seitsme meetri.