"koondumiskohtadeks" - 1 õppematerjal

Sauga jõest Pärnu linna vaheni

jõkke libises. Eesti kõige maalihkeohtlikum piirkond on Pärnu ümbrus, kus viirsavitasandikku lõikunud jõeorgudes on toimunud ja toimuvad ka tänapäeval küllaltki ulatuslikud nõlvade purunemised. Suurim teadaolev maalihe toimus 1976. aastal Sauga jõe ääres ning liigutas hinnanguliselt ühe korraga 100 000 m3 pinnast. Tartu Ülikooli geoloogia osakond on uurinud Pärnu ümbruses toimunud maalihete levikut, nende mehhanisme ning vallandavaid tegureid. Maalihete suurimateks koondumiskohtadeks on Eametsa küla Sauga jõe ääres ning Tammiste küla Pärnu jõe ääres. http://www.eestiloodus.ee/artikkel1717_1710.html 5 Valdavalt viirsavist koosnevatel nõlvadel toimuvad mitmest järjestikust lihkest toimuvad lihkekompleksid alates 10° nõlvakaldest, jämedama liivakihi korral toimuvad üksikud pöördlihked alates 20° nõlvakaldest