Venemaa kesaeg
suurus reeglina 500-800 meest. Ajajooksul ülesanded laienesid nt määrati sealt
saadikuid, linnade ja piirkondade asevalitsejaid jne.Sõdurid olid relvastatud mõõkade,
saablite sõjakirveste odade ja vibudega.11 saj bütsantsi eeskujul asendati senine ümar
kilp tilgakujulisega. Maakaitseväe moodustasid tavaliselt linnakodanikud oma hobuse
ja varustusega. Reeglina kehvemalt varustatud ja saadeti esimesena lahingusse.
Ajajooksul maa väärtus kasvas ja see hakkas koonduam vürstide kätte, viimased
asustasid seda vangidega muutes nad oma haloppideks. Pikapeale kujunesid domeenid
e pärusvaldused ja hakkasid moodustuma pärusmõisad. Suurvürst andsid tasuks
teenistuse eest maad vürstidele või vanematele druzinnikud õigusega seal maksu
koguda, need andsid samasuguse õiguse oma druzinnikutele jne. Koos kohtupidamis
õiguse alla deleegeerimisega koos maaga muutuisd mingi ala elanikud kohalikust
valitsejast täielikku sõltuvusse