Eesti uusima aja ajalugu
seltsiliikumise edenemine (haridusseltsid, raamatukoguseltsid).
Jätkus omaalgatusliku ühinemise traditsioon, Püsis eesti külaharitlaste, aga ka linna
keskkihtide huvi oma seltside loomise vastu vaimuelu edendamise nimel, Enamasti olid need
seltsid kultuurisetsid, millel oli eeskohal koorilaulmine. Sajandivahetuse lisandus sinna ka
orkestrite, enamasti puhkpilliomade, seltsid. Levis ka näitemänguharrastus. Taastati
üldlaulupidude traditsioon. Eesti käsitöölides linnades koondsid eraldi abiandmise seltsidesse,
ka kultuuriseltsid. Põllumehed arenesid omaette, väike ja suurtalunime koostöö.
Vastastikuse tulekindlustuse seltsid.
Ühendused aitasid hoida omaalatuslikke traditsioone, sellega säilitati rahvuslikkust.
Üle Eesti elavnes karskusseltside asutamine, vanim 1889 „Täht”. Sajandi lõpuks oli neid 50.
Igasugune ühistegevus muutus massiliseks, eriti mis puutus põllumajandust.
Pärast emakeelsete erakoolide lubamist (1906) tekkis arvukalt haridusseltse
annaabi.ee 
