Eesti kaitsealad (referaat)
(Numphar pumilum, N. luteum). Lisaks turbasammaldele võime nii mätastel kui ka
mätaste vahel leida harilikku jõhvikat (Oxycoccus palustre) ning kohati ka
väikeseviljalist jõhvikat (O. microcarpus). Üheks omapärasemaks liigiks on aga pisike
punakas putuktoiduline taim -huulhein (Drosera). Silmapaistvuselt järgmine on
pikalehine huulhein (D. anglica) ning pingsat otsimist nõuab vahelmine huulhein (D.
intermedia).
Kaitseala samblike koondnimestik sisaldab 136 liiki samblikku. Looduskaitsealalt on
leitud 2 haruldast samblikku (Leptogium saturnium ja Flavoparmelia caperata). Euroopa
seente punasesse nimistusse kantud seeneliikidest kasvab Nigulas leht-kobartorik (Grifola
fondosa), mugultorik (Polyporus tuberaster) ja taigapässik (Inonotopsis subicolosus).
Liblikalistest on uuritud põhjalikult suurliblikaid, esindatud 370 liigiga. Neist 3 on EPRs
Aspilates gilvaria, Lycaena dispar, Euphydryas maturna. Viimane on ka EL
annaabi.ee 
