EESTI KULTUURI TEKKE- JA OLEMISEELDUSED NING TINGIMUSED
Ärkamisaja keskne ühiskondlik idee oli rahvuslus, millel on
natsiooni loov ja ülesehitav funktsioon.
Ärkamisajal leidsid aset mitmed muutused, mis panid aluse tänapäevasele eesti kultuurile selles
tähenduses, milles me seda täna tunneme. Ajakirjandus hakkas õitsema, ilmusid ,,Sakala"
(1878.a; Jakobson), ,,Postimees" (1886, Hermann), ,,Perno Postimees" (1857, Jannsen) jt
perioodilised väljaanded.
Väga populaarseks muutusid ka kõiksugu seltsid, mis koondlasid endas sarnaste huvidega inimesi
ning arendasid suuresti eesti kultuuri. 1865. aastal loodi Jannseni initsiatiivil laulu- ja mänguselts
Vanemuine. Selle seltsi tegevusest kasvas välja näiteks laulupidude traditsioon (esimene
laulupidu toimus 1869.aastal). 1870. aastal loodi rahvuslik teater.
Kirjanduselu elavdas aga 1872. aastal loodud Eesti Kirjameeste Selts (EKmS), mis loodus
Jakobsoni ideest lähtuvalt
annaabi.ee 
