Ehitusmehaanika kordamisküsimused
kogu pinnale või selle osadele ja väljendab teiste kehade vahetut kontaktmõju. Pindkoormuse
intensiivsus vec q (x;y) näitab näitab pinna ühikule mõjuvat jõudu vaadeldavas punktis N/m2,
kN/m2 (Pindkoormuse saab taandada üksikkoormuseks, kui kontaktpinna mõõtmed on
detailide põhimõõtmetega võrreldes väikesed)
Joonkoormus vaid ühes sihis hajutatud koormus. Joonkoormus on taandatud nii ruum- kui
ka pindkoormus intensiivsusega vec q (x), mille mõõtühikuks on N/m, kN/m.
4. Koondkoormus, lk 37
Koormusi liigitatakse ajas muutumise järgi düunaamilisteks ja staatilisteks. Kui koormus
muutub ajas nii aeglaselt, et konstruktsiooni deformeerumisel võib inertsjõu hüljata, siis nim
koormust staatiliseks. Suuruselt, sihilt, suunalt või asukohast muutuvat koormust nim
dünaamiliseks. Edaspidi piirdume ainult staatiliste koormuste
vaatlemisega. Koormused esinevad alati kas kogu konstruktsiooni või selle osa ulatuses
annaabi.ee 
