isemajandavale seaduseelnõude koostamisele. Koondkontseptsioonis pidi selguma kasutatav rahaühik koru või oma raha. Lõpuks saavutati hoopis kehtestada ostutsekid. 9 4. TIIBADETA LINNU LEND OMA RAHAST LOOBUMINE TAMI töögrupi ja IME Probleemnõukogu materjalide põhjal alustati koondkontseptsiooni väljatöötamist, mis toimus 1989. aastal jaanuaris Lohusalus. Koonddokumendi saamiseks ja seaduseelnõu ,,Eesti NSV isemajandamise alused" koostamiseks töötasid seal pooleteise kuu jooksul valitsuse moodustatud ekspertgrupid, ligemale 300 Eesti teadlast ja tippjuhti. Lohusalus õnnestus IME Probleemnõukogu esindusel ,,ilmselgetest ja loogilistest"asjaoludest lähtudes Moskvat vähem ärritav variant läbi suruda. 1989. aastal kirjutati
soovinudki üle minna tõelisele turumajandusele. Samas kujunes 1987. a. murdeaastaks, mida võib pidada Eesti Panga taastamist ettevalmistava ajajärgu alguseks. Nimelt ilmus ajalehes "Edasi" 1987. a. septembris S. Kallase, T. Made, E. Savisaare ja M. Titma ettepanek Eesti NSV täielikule isemajandamisele viimiseks. Seda ideed edasi arendades töötati välja IME (Isemajandava Eesti) programm. 1989. a. mais kiitis Eesti NSV Ülemnõukogu heaks Eesti NSV isemajandamise koondkontseptsiooni ja võttis vastu seaduse "Eesti NSV isemajandamise alused". Mõlemad dokumendid nägid ette oma pangasüsteemi, sh. ka keskpanga rajamist ja üleminekut (1990. a.) oma rahale. 1989. a. novembris lisandus ka isemajandamispõhimõtete rakendamist Baltimaades tunnustav üleliiduline seadus. Kuigi seadus oli paljuski deklaratiivne ja reaalse katteta, andis see siiski teatud juriidilise toe toonaste liiduvabariikide pürgimustele. [4]