Haridus Eesti kultuuris
siirdutaks venekeelsele õpetusele. Koolis pidid käima kõik 10-13 aastased lapsed kolm
talve. Õppetöö kestis 9.00-16.00. Koolidesse jõudsid venekeelsed õpikud.
Eestikeelsetest õpikutest jäid käibele katekismus, piiblilood, laulik, C.R.Jakobsoni
,,Kooli Lugemise raamat" ja H.Eineri ,,Lühikene Eesti keele õpetus rahvakoolidele".
Enamik vallakoole jäi üheklassilisteks, ühe õpetajaga koolideks, kus tuli töötada
koondklassis kolme jao lastega. Suuliselt õpetati ühte osa lapsi, teised said teha seni
kirjalikke ülesandeid või iseseisvalt lugeda. Teise ja kolmanda jao lastele tuli õpetada
Venemaa geograafiat. Õpetuse põhiülesannet nähti vene keele harjutamisel ja sõnavara
laiendamises. Vene keelt läks vaja edasiõppimiseks ja ametlikus asjaajamises,
keeleoskus tõi kergendust kroonuteenistuses. Sajandi lõpul algas laialdasem
kooliaedade rajamine ja aiatöö õpetamine.
1896