Andres Ehin
See lähedus muutub aga taas illusoorseks
1990. aastatel kirjutatud tekstides, samal ajal tähtsustub Ehini looming juba ka
muutunud kirjanduslikus ümbruses. Uuemas kirjanduses on väljapaistev Ehini
kogu ,,Teadvus on ussinahk" (1995), suuremat osa aastakümnete jooksul
kirjutatud luulest koondab raamat ,,Alateadvus on alatasa purjus" (2000).
Luule kõrval on Ehin avaldanud proosat ning koos Enn Mikkeri ja Rein
Siimuga kirjutanud ulmenäidendi ,,Karske õhtupoolik" (1972) koondime Lembit
Vahak all. Särava lõbuga ignoreerib dokumentaal- ja ilukirjanduse piire
lühijuttude raamat ,,Ajaviite peerud lähevad lausa lõkendama" (1980), mis on ka
5
eesti kultuuriloo paroodiline ümberkirjutus. Tõsielulise aine ja
kultuurimüütidega mängivad samuti tema hilisemad romaanid ,,Rummu Jüri
mälestused" (1996) ja ,,Seljatas sada meest" (1998).
Andres Ehinil on palju lapsi. Paremate eesti luuletajate traditsiooni