Okupatsiooni ja Marjamäe muuseumid.
Muid parteisid Nõukogude
Liidus ei olnud.
Külma sõja olukorras pidas NSV Liit ülal maailma üht suurimat armeed. Ka Eesti mehi hakati
kutsuma Nõukogude armeesse aega teenima peagi pärast Eesti taasokupeerimist 1944. aastal.
Nõukogude armees on teeninud umbes 300 000 Eesti meest.
Kui Nõukogudeväed olid Eesti taas okupeerinud, hakkas levima hirm kolhooside ees.
Kolhoos ehk ühismajand tähendas maarahva põllumaa ja loomade ühisomandit ja ühistööd.
Kuigi koomunistid teatasid esialgu, et kolhoosidesse astumine on vabatahtlik, hakati inimesi
üsna varsti selleks sundima. Inimesed, kes ei tahtnud astuda aeti ülikõrgete maksudega
pankrotti ja sunniti talupidamisest loobuma. Olukord muutus märtsist 1949, mil toimus
suurküüditamine Eestis. Küüditamise eesmärk oli sundida rahvas vastupanust loobuma. Mõne
päeva jooksul sunniti oma kodust lahkuma ning viidi loomavagunites Siberisse ligi 20 000
inimest. Alles alates 1950