Eestlaste suhtlemisstiilid ja nende väljendumine suhtlemissituatsioonides
Eestlane riigiametnikuna kasutab enamjaolt
agressiivset suhtlusstiili. Tal ei ole vaja otsida kompromisse, sest kõik, mis ta teha võib, on
paberil kirjas ja kui ta teeb nii nagu nõutud, siis ei vastuta ta ka enam. Seesugune positsoonile
põhinev, olukorda mittearvestav stereotüüpne suhtlusstiil on levinud ka haridussüsteemis. See,
mida õpetaja õpetab, on õige ja vajalik; kui sa oled teisel avamusel, siis oled sa valel teel ja
väärid kasinat hinnet. Koolpoiss, kes palju küsib klassis, segab reeglina tundi. Õpetajad
kasutavad enamasti kehtestavat või halvemal juhul agressiivset suhtlusstiili ja õpilane, kes klassi
ees kössis kehahoiakuga, pilk maha suunatult, ebaleva häälega üritab laulda, kuna õpetaja nõuab
seda.
Teisalt ajalooline taust, mis mõjutab inimese suhtumist olukorda ja selle läbi ka suhtlusstiili
valikut. Eestlastel on ajalooline pool enamjaolt keelav ja allutav. Mis on kindlasti jätnud
rahvusele oma jälje