Nekroos, apoptoos ja surm - kusimused ja vastused
koolnukangestus (rigor mortis)- protsessi aluseks on piimhappe hulga tõus ja ATP
defitsiit lihastes. Kangestus algab näolihastest paar tundi peale surma, esimese
ööpäeva lõpuks levib kehale ja jäsemetele. Kangestus püsib 2-3 päeva ja taandub
samas järjekorras 3.-4.ks ööpäevaks. Muutused on tugevamad suure lihasmassi korral
ja madala välistemp. korral. Enneaegsetel vastsündinutel koolnukangestust ei teki.
koolnukuivamine- tekib kehavedeliku aurumise tagajärjel, eriti silmades (silma
sarvkesta hägustumine) ja limaskestades
koolnulaigud (livores mortis)- peale surma vajub veri raskustungi mõjul alla. Varased
koolnulaigud e.koolnuhüpostaas ilmnevad 3-6 tundi peale surma- allasetsevate
kehaosade nahas lillakas-punased alad (pealevajutamisel kahvatuvad). Hilised
koolnulaigud ehk koolnuimbitsioon tekib hilisemas perioodis, mil tekib hemolüüs