Nekroos, apoptoos ja surm - kusimused ja vastused
korral. Enneaegsetel vastsündinutel koolnukangestust ei teki.
koolnukuivamine- tekib kehavedeliku aurumise tagajärjel, eriti silmades (silma
sarvkesta hägustumine) ja limaskestades
koolnulaigud (livores mortis)- peale surma vajub veri raskustungi mõjul alla. Varased
koolnulaigud e.koolnuhüpostaas ilmnevad 3-6 tundi peale surma- allasetsevate
kehaosade nahas lillakas-punased alad (pealevajutamisel kahvatuvad). Hilised
koolnulaigud ehk koolnuimbitsioon tekib hilisemas perioodis, mil tekib hemolüüs
(vere punaliblede lagunemine) ja tumepunased koolnulaigud ei muutu enam
vajutamisel heledamaks.
pealesurmne verehüübimine- südameõõntes ja suurtes veresoontes moodustuvad
elastsed, siledad, rohkesti hargnevad, sooneseinale mittekinnituvad hüübed
(elupuhuselt tekkinud hüübed on tuhmid, rabedad, vähehargnevad). Hüübeid tekib