Eesti-ajaloo suur üldkonspekt
Pearõhk pandi lugemisele, usuõpetusele veidi õpiti kirikulaule,
raamatukõitmist, arvutamist ja saksakeelt. Koostas ise aabitsa. Läks Stockholmi ja suri tagasi teel.
o 4a jooksul oli seminaaris saanud õpetust 160 eesti noormeest. Tema eluaja jooksul oli teada 41 talurahva kooli
olemasolust.
o 1687a oli Liivimaa maapäev otsustanud, et igasse kihelkonda peavad mõisnikud laskma ehtiada kooli ja maksma
selle koolmestrile palka.
o Lugemisoskust sai ka omandada koduõpetuse käigus.
EESTIKEELNE KIRJASÕNA
o Oluline oli piibi tõlkimine rahvuskeelde, see aga arendas kirjakeele normeerimist. Raskusi aga tekitas põhja ja
lõuna eesti keele erinevused.
o Heinrich Stahl koostas 1637a esimese eesti keele grammatika, mille sisu pigem seisnes eesti keele
kohandamises saksa keelde.