Ärkamisaeg Eestis
Ülikoolis, mis oli tol ajal ainus ülikool Baltimaades. Järjest kasvava arvuga
üliõpilased rajasid 1870. aastal oma Eesti Üliõpilaste Seltsi, mille värvid sinine,
must ja valge said peagi rahvusvärvideks ja on seda tänapäevalgi. Üliõpilased
etendasid suurt rolli ka vabadussõjas vabatahtlikena. Rahvakooliõpetajaid
valmistati ette seminarides. Neist tuntuim töötas Janis Cimze juhatusel Valgas,
seal said ettevalmistuse nii Eesti kui ka Läti koolmestrid. Kahjuks suleti seminar
peale Cimze surma.
Rahvusliku liikumise algusaastatel etendas rahva elu edendamisel kehtiva
korra raames suurt rolli Johann Voldemar Jannsen. Ta sündis 16.05.1819. aastal
Vana-Vändras ja õppis köstri- ja kihelkonna algkoolis. Ta töötas kantrina,
köstrina, koolmeistrina, vallakooli õpetajana ja hiljem ajakirjaniku ning nädalalehe
"Perno Postimees" juhatajana. Selle ajalehe asutades pani ta aluse pidevale Eesti
ajakirjandusele