BORIS GROYS "STALIN-STIIL"
tuleb historiseerida tänapäeva postmodernse loogika järgi, mis ei tunnista kunsti õigust olla virulentne.
Teooria: 30.-40.ndate aastate kunst oli lihtsalt traditsionalistliku massimaitse peegeldus (vastuolu:
loosungiks oli "õppida klassikutelt'), vastuolu tõttu räägitakse sotskunstist kui kitist ja nurjunud
naasmisest. Tulemusena lähetatakse sotsialistliku realism mittekunsti alla. Tegelikult rahva tõeline maitse
sel ajal ei avaldunud, sotsialistlik realism ei huvitanud kedagi (oma koolmeistritooni ja elukauguse tõttu).
Muidugi ei tulnud mingit kriitikat ka. Sotsialistlik realismi ei loonud massid, selle lõi masside harimiseks
avangardikogemusega eliit, kes oli avangardiloogika tulemusel usku vahetanud. Rahva maitsega polnud
seal midagi pistmist. Sotsialistlik realismi põhimääratlused töötati välja keerukatel väitlustel, kus vale
lause võis elu maksma minna...
Pööre sotsialistlik realismile oli osa euroopaliku avangardi tolleaegsest arengust. Paralleele esineb
annaabi.ee 
