Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
jätkata. Kindlasti polnud see aga ainus ja mitte peamine põhjus. Rudolf Põldmäe
seostab Hurda loobumist põhjendatult sellega, et baltisakslased hakkasid Jannsenile
survet avaldama Hurda ajalookäsitluse pärast. Oma rolli mängis aga ilmselt ka Hurda
pettumine lugejates, kes tema poolt pakutut sugugi nii vaimustatult vastu ei võtnud,
nagu Hurt arvatavasti oli lootnud. Lugejatele, kes olid harjunud Jannseni muheda
külamehestiiliga, võis tõesti harjumatuna tunduda Hurda tõsine, koolmeisterlik
kirjutamislaad, tema viis sihipäraselt õpetada, minnes järk-järgult üle kergemalt
raskemale, tuntult tundmatule. Pärast artikli "Söögist ja joogist" ilmumist, mille
esimene osa väga põhjalikult rääkis sellest, mis piimast sünnib ja saab, olevat lisalehte
koguni piimaleheks kutsuma hakatud. Kreutzwald mainib kirjades Koidulale, et
Hurda kirjutised olevat raskepärased, isegi ebahuvitavad ja et Hurt minevat uue
kirjaviisi kasutamises liialt oma iseäralikku rada.