EESTI KESKAEG
linnasid ja ega ei saanudki saada, siis kaubanduskeskusteks nad poleks sobinud. Funktsioonide poolest vastavad
aolinna tunnustele, aga mastaapi vaadates näeme, et nad olid liiga tillukesed. Ühesõnaga see on suurel määral
kokkuleppe asi, kust alates me räägime linnast. Otsustavaks saavad arheoloogilised andmed - kas meil on tegu
ristisõdade eelse asulaga, mis on kvalitiivselt erinev kui küla. Ka arheoloogiliste kaevamiste tulemused võivad olla
ambivalentsed - ka siin mängib rolli koolkondlik taust. Kaartide erinevus ei peegelda mitte ainult reaalse
arheoloogilise materjali erinevust, vaid ka seda, et Eesti ja Läti arusaam aolinnast on erinev, teiseks ka arheoloogilised
kaevamistulemused saavad olla poliitiliselt mõjustatud, nt arheoloogilised kaevamised 1950. aastatel Tallinnas, mille
taga olid Paul Johanseni tees, et Tallinnas võis juba 11. sajandil olla Skandinaavia kaubahoov. Ta käsitles oma Rootsis