väidab tuginedes autoriteetsetele tekstidele, et jumaluste kujutamine viib taevasse, vastupidiselt inimese kujutamisele. India kunst polnud tehtud esteetilistel kaalutustel ning kunstiks saab seda pidada teatavate mööndustega, pigem oli tegemist käsitööga. Kujutisi ei peetud kunsti teosteks vaid pigem hingekosutuse vahendid. Aastatuhandete kestel on kunst sellel tohutul maa-alal teinud läbi palju muudatusi, tõusu- ja mõõnaperioode, on tekkinud ja hääbunud mitmeid stiile ja koolkonde. Induse kultuur kujunes välja III aastatuhandel Induse jõe orus (Tähtsamateks linnadeks Harappa ja Mohenjo-Daro, nendes linnades ei asunud templeid ega paleesid). Kunst oli religiooni teenistuses. Eri usunditega seotud kunst oli väga sarnase kujutamisviisiga. Kuningas Asoka ajast on pärit mitmekümnetonnised monoliitsed Buddha mälestussambad, mille tipus budistlike sümbolitega tähistatud kapiteelid. Samal ajal hakati ehitama ka stuupasid (poolkera kujulise kupliga kaetud ehitisi)
Budism Budism on Buddha Šākjamuni õpetus. Selle põhjal Indias tekkinud ja pea kõikjale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. Budismi eesmärk on Buddha eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Buddha pärines PõhjaIndia valitsejasoost. Ta jõudis virgumiseni umbes 35 aastaselt. Peale seda lõi oma koguduse. Oma ülejäänud elu pühendas ta õpetamisele, rännates ringi tänapäeva Bihari osariigi aladel. Budismi levik kiirenes Indias kuningas Ašoka valitsusajal ja kandus seejärel ka mujale Aasiasse ja ka läände. Termin “budism” on pärit läänest ja võeti kasutusele 19. sajandil. Budistlikes maades nimetatakse Buddha õpetust dharmaks ehk seadmuseks või lihtsalt Buddha õpetuseks. Buddha neli õilsat tõde on: tõde kannatusest, tõde kannatuse põhjusest, tõde kannatuse lakkamisest, tõde kannatuse lakkamisele viivast teest. Budismi aluseks on tõdemus, et o...
kohalikku keelde. Budism on alati püüdnud sulanduda kohalikku kultuuri, võttes üle mõisteid kohalikust kultuuriruumist, saades mõjutusi kohalikust religioonist ja õpetustest, ning teiselt poolt mõjutades neid ka ise. Nii võib rääkida Hiina budismist, Jaapani budismist, Tiibeti budismist, Tai budismist, Sri Lanka budismist jne. Seega Buddha õpetus on üks (mis on kirja pandud Tipitaka's) kuid Buddha õpetuse segunedes kohaliku kultuuriga on tekkinud paju erinevaid budismi koolkonde. Väljakujunenud ajaloolisest budismi traditsioonist võib rääkida paljudes Aasia maades, kus kujunes välja omanäoline kombestik, kommenteeriv kirjandus, kloostrihierarhia ja hulgaliselt erinevaid õpetusviise. Budism on alati olnud pluralistlik ning aktsepteerinud erinevaid vahendeid Buddha sõna edasi andmisel. Budism jõudis Sri Lankale ja Birmasse 2. sajandil e.m.a, kust juba levis edasi Kagu-Aasiasse. Hiinasse jõudis budism 1.-2. sajandil ja sealt edasi Koreasse ja Jaapanisse
Budism on alati püüdnud sulanduda kohalikku kultuuri, võttes üle mõisteid kohalikust kultuuriruumist, saades mõjutusi kohalikust religioonist ja õpetustest, ning teiselt poolt mõjutades neid ka ise. Nii võib rääkida Hiina budismist, Jaapani budismist, Tiibeti budismist, Tai budismist, Sri Lanka budismist jne. Seega Buddha õpetus on üks (mis on kirja pandud Tipitaka's) kuid Buddha õpetuse segunedes kohaliku kultuuriga on tekkinud paju erinevaid budismi koolkonde. Väljakujunenud ajaloolisest budismi traditsioonist võib rääkida paljudes Aasia maades, kus kujunes välja omanäoline kombestik, kommenteeriv kirjandus, kloostrihierarhia ja hulgaliselt erinevaid õpetusviise. Budism on alati olnud pluralistlik ning aktsepteerinud erinevaid vahendeid Buddha sõna edasi andmisel. Budism jõudis Sri Lankale ja Birmasse 2. sajandil e.m.a, kust juba levis edasi Kagu-Aasiasse. Hiinasse jõudis budism 1.-2. sajandil ja sealt edasi Koreasse ja Jaapanisse
annaabi.ee 
