Tarbimissotsioloogia
rütmidega peale ainuomase ja eripärase vormeli meie energiavooluks... Iga kunstiteos
kehastab jätkamise, peatumise, vaatlemise põhimõtet; energia või lõdvestumise
kujundit, embava või hävitava käe jälge, mis on [kunstnikule] ainuomane." Me võime
seda nimetada teose füsiognoomiaks, või selle rütmiks, või nagui seda meelsamini
nimetan, selle stiiliks. Rakendades stiili mõistet ajalooliselt, rühmitamaks kunstiteoseid
koolkondadedesse ja perioodidesse, me muidugi tavatseme eirata stiilide
individuaalsust. Kuid see ei vasta meie kogemusele, kui me läheneme kunstiteosele
esteetilisest vaatepunktist (vastandatuna kontseptuaalsele). Sel juhul, niivõrd, kui teos on
õnnestunud ja suudab endiselt meiega suhelda, kogeme ainult tema stiili
individuaalsust ja sattumuslikkust.
Nii on ka meie eludega. Kui me näeme neid väljastpoolt, nagu üha enam inimesi