Skeptitsism
peaks see olema seda kõigile, nii nagu lumi on kõigile külm. Ei ole olemas head ning paha,
mis seda oleks kõigile järelikult pole ka midagi ieenesest head ega paha".
Teistest antiikaja skeptikutest on tähtsaimad Platoni akadeemia filosoofid Arkesilaos,
kes oligi skeptilise mõttesuuna esimeseks harrastajaks, ja Karneades ning nn. hilise
skeptitsismi esindajad Ainesidemos, Agrippa ja Sextus Empiricus. Viimane on kirjutanud
filosoofia koolkindadest nii: "...Ühed räägivad, et nad on tõe leidnud, teised arvavad, et tõde
on võimatu leida, kolmandad otsivad teda. Neid, kes kujutavad ette, et nad on tõe leidnud,
nimetatakse dogmaatikuteks, nagu näiteks Aristotelese, Epikurose ja stoikute järgijad; tõest
kui tabamatust rääkisid Klitomachos, Karneades jt akadeemikud; otsijad on aga skeptikud.
Seepärast ongi olemas kolme liiki filosoofiat: dogmaatiline, akadeemiline ja skeptiline."