"kooljaterongi" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

võis öelda, & seda rahvast on palju. Ses vaatepildis peitus midagi õudset. Eriskummalises rongkäigus, mis katsus end sügava pimedusega varjata, oldi huvitatud ka sama sügava vaikuse säilitamisest. Ometi pidi sealt siiski midagi kuulma, kas või jalgade astumist. Kuid see ei ulatunud meie kurdi kõrvu, ja rahvamurd, millest ta vaevalt midagi suutis eraldada ja mida ta üldse ei kuulnud, kuigi see üsna ligidal liikus, jättis temasse hääletu, udusse mähitud, viirastusliku kooljaterongi mulje. Ta nagu nägi enese poole tulevat udukogu sellesse uppunud inimestega, nägi varjus varjusid liikuvat. Ta mured ja kartused tulid tagasi, tal tekkis uuesti mõte salasepitsustest mustlastüdruku vastu. Tumedalt tundis ta katastroofi lähenemist. Sel otsustaval silmapilgul pidas ta enesega paremini ja kiiremini nõu, kui seda kohmakalt vaimult oleks võinud oodata. Kas pidi ta mustlastüdruku üles äratama? Lasta tal ära põgeneda? Aga kuidas? Tänavad olid rahvast