Hiir rätsepaks
hüüab koera ärevalt.
,,Vaata, vaata, vana Utu
puges läbi tara alt!"
Musti jookseb, Musti tõtt;
ajab looma pahateolt.
Tallekese sülle võtab
Mall ja toidab teda peolt.
Päeval Mallekese kari
rahulikult rohtu sööb,
karjasele maitseb mari,
Musti rataskuuti lööb.
Tuleb õhtu, vajub päike,
kari kõnnib koduteed,
järel Mallekene väike,
kaelas marjust helmekeed.
Aga möödub, möödub suvi
karjamaalt kaob naerukihk,
karjalapsel teine huvi:
pliiats, sulg ja koolivihk.
Äike
Paistis suvepäike särav,
tahtis ilma kuumaks teha,
lahti oh taevavärav,
polnud ühtki pilve näha.
Puud ja põõsad seisid norus,
Hiied vaatasid kõik alla.
Illi kõndis, huuled torus --
soe ja halb tal oh olla...
Aga äkki sündis ime:
pilved taeva kinni matsid,
peagi ilm kõik oh pime,
mustad rünkad päikse katsid.
Järsku jooksis kuldne tuli
üle pilve siniselja,
sõitis mürin, järsk ja vali,
mööda taevast tuhatnelja.
Hirmul tuppa jooksis Illi,