Eesti kirjandus II kevad
kirjanik. Vallisoo viib kõige veenvamalt edasi pärimuslikku
luuletraditsiooni.
Vallisoo on pärit Ida-Eestist kodavere murde aladelt. Tema puhul hakkab
mängima ka kodavere keel.
1979 Kallid koerad
1980 Kõnelen sinuga kevadekuul
1983 Rändlinnud kõrvaltoas
1986 Kõnelevad ja lendavad
1991 Sünnisõnad ja surmasõnumid
2000 Ainsuse olevik
2001 Uussisõnad
2011 Koidutäht koolivihikus
2013 Viimäne vihim
Suurem tuntus tuleb teise ja võib-olla eriti veel kolmanda koguga.
„Rändlindude“ ajas on juba mingisugune vallisoolikkus välja kujunenud.
Kindel on see, et ta on mingit moodi pidevuse ja järjekestvuse luuletaja.
See hakkab perekesksusest ja koduruumist. Ta hakkab näiteks läbi
luuletama sugulussidemeid. Mingi hõimukeskne vaatepunkt on samuti
oluline. Hõimutunne on samti rahvustunde alus. Samas ei lähe ta aga