Bengt Gottfried Forselius
Verginius. Pastoritöö kõrval tõlkis ta väikese katekismuse "paremasse" eesti keelde ja hakkas sellest
oma kihelkonna noortele lugemist õpetama. 1686 tuli Kambjasse koolmeistriks Forseliuse seminaris
õppinud noormees. 1686/87. õppeaasta talvel asus koolmeistrina tööle üldse 11 Forseliuse
kasvandikku.
TERAVNESID VAHEKORRAD PÕHJA- JA LÕUNA-EESTI KIRIKUMEESTE VAHEL
Talurahva hariduse teadlik korraldamine leidis aadli vastuseisu. Kelchi kroonika seletusel põhjustas
mõisaomanike koolivastast hoiakut rahvahariduse "poliitiline tagamõte" ja soov pääseda
ülalpidamise kuludest. Riigiametnike seas püüti süvendada arvamust, nagu poleks maarahvas
üldse võimeline õppima ja ega kirjaoskust omandama. Rahva hulgas aga levitati kavalaid kuuldusi ,
nagu asutataks koole ainult selleks, et anda riigile kirjaoskajaid sõdureid.
Põhja-Eestisse asutati vähem koole. Esimeste koolide avamine õnnestus seal paremini, kus maa oli
riigistatud
annaabi.ee 
