omandada uusi teadmisi, jälgida täiskasvanu selgitusi ja täita korraldusi (Tulva, 2008, 12). Lisaks peab laps olema valmis ka suhtlema ja tegutsema eakaaslastega. Viivi Neare (1998) on defineerinud koolivalmiduse mõistet järgnevalt: koolivalmidus on lapse tervislik, sotsiaalne, motivatsiooniline ja vaimne valmisolek minna mänguliselt põhitegevuselt üle suunatud ning kõrgemale tasemele õpitegevusele. 1.2 Koolivalmiduse aspektid Koolivalmidusel on 3 aspekti: psühho-füüsiline, vaimne ja sotsiaalne aspekt. Psühho-füüsiline aspekt- olulisel kohal lapse tervis, koormustaluvus ja töövõime. Näitajad: · Lapse kehaline areng · Erutus- ja pidurdusprotsesside tasakaal, liigutuste valitsemise oskus · Motoorne areng · Tervislik seisund Vaimne (kognitiivne) aspekt- laps peab oskama kooli minnes kuulata ja kuulda, vaadata ja näha; tähelepanu ja vaatlusvõime teatav arengutase.
annaabi.ee 
