Vaimse õpikeskkonna põhiline eesmärk on keskenduda õppija kognitiivse tasandi mõjutamisele. Kõik nimetatud tegurid on olulised saavutamaks head õpitulemust. Füüsiline õpikeskkond. Väga lihtsalt võib nõudeid füüsilisele keskkonnale sõnastada järgmiselt: koolitaja peab tagama, et kõik koolitatavad kuulevad, mida on vaja kuulda; näevad, mida on vaja näha; saavad teha, mida on vaja teha (Lõhmus jt. 2011, 57). Koolitusruumides peab olema palju istumisvõimalusi, toolid-lauad ei tohi olla omavahel seotud. Erinevad istumisvõimalused rõhutavad osalemisvõimalust vestluses ja toolid on paigutatud nii, et ei peaks tingimata paiknema kellegi vastas lähidistantsil. Ruum muutub koolituse käigus kogu aeg. Seintele riputatakse arutelude ja rühmatööde tulemused, mööblit tõstetakse ümber vastavalt hetkevajadustele. Praktiliselt on välistatud kellegi mitteosalemine. Just oskusliku ruumi
Aknad ja välisuksed (rõdud, terrassid) tuleb lukustada ajaks, mil ruumi ei kasutata. Keldri- ja esimesel korrusel ning vastavalt fassaadikujundusele ka kõrgematel korrustel pakuvad need sissemurdjale ka töö ajal ideaalset sisenemisvõimalust. Normaalse tööaja ja kaastöötaja lühikese äraoleku ajal teatud kindlal ajal ei ole bürooruumide ning nõupidamis-, ürituste ja koolitusruumide kasutamise reguleerimine hädavajalik. Nõupidamis- ürituste- ja koolitusruumides ei ole tavaliselt võimalust hoida dokumente, IT-süsteeme ja muud taolist eraldatult luku taga. Seepärast peaks olema võimalik sellised ruumid lukustada, vähemalt ajaks, mil kõik koosolekust osavõtjad ruumist lahkuvad, või lasta oma asutuse töötajal sellel silma peal hoida. Täiendavad kontrollküsimused: - Kas on olemas korraldus akende ja välisuste sulgemiseks? - Kas kontrollitakse reeglipäraselt akende ja uste lukustamist pärast ruumist lahkumist? - M 1.23 (L) Lukustatud uksed
annaabi.ee 
