Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest
inimesed ei julge sellest kauebust esitada. Kuidas ma lähen kellegile võõrale teatama,
et kuskil tänaval või baaris on mind ahistatud, eriti veel siis kui ma ei tea ega tunne
ahistajat sellisel juhul ei saagi avaldust esitada? Seadusest leiab komisjoni
töötamise ja avalduste mentelemiste täpse kirjelduse (paberimajandus bürokraatia
peab ju paigas olema) samas näiteks kuidas kujutatakse ette § 8 "Diskrimineeriv
reklaam ning töö- ja koolituspakkumine" kontrollimist. Mismoodi mõeldakse
kindlaks teha milline reklaam tõesti on diskrimineeriv ja milline mitte, ning kes seda
kontrollima peaks?! Vaevalt viieliikmeline soolise võrdõigulikkuse komisjon sellega
tegelda jõuaks. Sama ebareaalne tundub 3. peatükk "Soolise võrdõigulikkuse
edendamine", kus riigi- ja kohalikud omavalitsused peaksid soolist võrdõiguslikkust
edendama - panevad võrdõiguslikkust käsitlevad plakatid üles??? Sellised peatükkid
annaabi.ee 
