Haridus Eesti kultuuris
Algas üleminek
kirjutamise ja rehkendamise õpetamisele. Kooliprogrammi tuli mitmehäälne laul ja noodiõpetus.
Käesolevasse ajajärku langes ka koolikooride loomine. Sellesse ajajärku langeb esimeste
tütarlapstekoolide ja töökallakuga mõisakoolide asutamine.
Matemaatikat õpetati esialgu vähem kui kirjutamist. Kirjutamise ja rehkendamise
õpetamine jäi sajandi esimese poole lõpuni poolvabatahtlikuks.
Järjest laienev õppetegevus põhjustas juhuslike koolitubade asendamise koolimajadega.
Koolimajade ehitamine parandas õppimistingimusi ja kergendas koolmeistri elujärge.
19.sajandi esimese poole koolmeister oli vähese haridusega, kuid hoolikas õpetaja ja
innukas hariduse levitaja oma ümbruskonnas. Põhja-Eesti koolielu piduriks saigi koolmeistrite
puudulik ettevalmistus koolitööks. Suurem osa neist omandas kirjaoskuse iseõppimise teel.
7. Ärkamisaeg ( kihelkonnakoolid- teise astme koolina, Jakobsoni uued õpikud)
annaabi.ee 
