Hugo Raudsepp
"Mikumärdi" (1929) kuulub lavaklassika hulka. Selle näidendiga taasavastas
Raudsepp Eesti küla. Tegevus toimub kaasajal, viidatakse päevapoliitilistele seikadele,
Raudsepa pilkenooled tabavad poliitikute kemplemist, haritlaste üleküllust, moodsate
linnadaamide eluviise. Teose väärtuseks on säravalt koomiliselt tegelastüübid ning
tervmeelne ja rahvakeelne dialoog. Intriig hakkab hargnema popsiseaduse pinnalt.
Peremees Jaak Jooran ei tunnista ühtki võimu enese üle. Koolitatude popsipoeg Juhan
oskab inimestega manipuleerida, kavaldab peremehe üle nii, et too viimaks lausab kingib
popsile maalapi. Ühtaegu oskab Juhan võita peretütar Mareti südame ja koos sellega ka
talu. "Mikuimärdi" raskuspunkt on omandiiha naeruvääristamisel.
"Põrunud aru õnnistus" (1931) on komöödia, kus üks ajalehetoimetaja koputab
vaenuliku erakonna ajalehetoimetajale, kus üks ajalehetoimetaja koputab vaenuliku