7. Millised oli 1849. aasta Liivimaa talurahvaseaduse peamised põhimõtted? seaduse kohaselt pidi kogu põllumajanduslik maa kuuluma mõisnikule, kuid tuli õiguslikult jagada kahte ossa: mõisamaa ning talumaa, seadus nägi ette ka ühe revolutsioonilise sammu, aga see tegelikkuses ei jõustunud, talumaad võis elujõuliste taludena rendile anda, soovitavalt raha eest või talupoegadele päriseks müüa. Seadus reguleeris ka kooliseadust, koolid jäid endiselt valdade kohustuseks, luterlastel ja õigeusulistel tuli edaspidi kanda oma ülalpidamiskulud ise. 8. Milline oli esimene eesti keelne ajakiri? Millal see ilmuma hakkas? Esmene eestikeelne ajakiri oli «Lühhike öppetus mis sees monned head rohhud täeda antakse...» (1766-1767) see ilmus Põltsamaal. See oli esimene arsti- ja ravimiteaduslik ajakiri tollases Vene impeeriumis. Väljaanne ilmus tsensuurivabalt. Selle kirjutaja ning
suremus 11,5%o ning keskmine eluiga meestel 70, 7 ja naistel 76,2 a., aasta 2000 seisuga on aga mehe keskmine eluiga tõusnud 75.32 vanusele ja naise oma 82.49 a. Peamisteks surmapõhjusteks olid: vereringeelundite haigused, pahaloomulised kasvajad ja peaaju veresoonte kahjustused. Kuurorte on üle 130, enamik loode- ja kaguosas (Caldas de Reyes, Lanjarón, Carratraca, Santa Cruz de Tenerife). Haridus. 17. sajandil hakati asutama kolleegiume.1857 kehtestatud esimest kooliseadust ellu ei rakendatud. Pärast Hispaania kuulutamist vabariigiks (1931) lisandus ligi 7000 algkooli, 1936-1939 õpetati kirjaoskust kampaania korras. 1980 oli kirjaoskamatuid täiskasvanute hulgas u 10%. Praegune koolikorraldus näeb ette, et 4-5 aastased lapsed saavad käia lasteaias ja 6 aastaselt tuleb kooli minna. Kohustuslik on 8 kl põhikool: 4 9 kl algkool ja 4 kl noorema astme keskkool; keskkooli vanemal astmel (3 kl) on põhiline
annaabi.ee 
