Haridus Eesti kultuuris
parandamisest ja nende hariduse tõstmisest.
1768. aasta veebruaris esitas konsistoorium maapäevale Eestimaa talurahvakoolide
asutamise projekti. Projekt ei saanud poolehoidu, kuna rüütelkond ei soovinud koolide rajamise
kulusid enda kanda võtta.
Browne'i patent oli 18. sajandil esimene seadusjõuline akt, mis nõudis koolivõrgu
rajamist. Koolipatendi ilmumise järgsel aastal hakati ainult üksikutes kihelkondades koole
rajama. Esimesena reageeris uuele kooliseadusele tartumaa ja 1766/67. a. Talvel asutati koolid
kõikides suuremates mõisakogukondades.
Kihelkonnakoolide õppetöö ümberkorraldamine võttis aega.
Seal, kus kihelkonnakoolide kõrvale asutati küla- ja mõisakoole, hakkasid koolis käima
ka tüdrukud. Siit algas murrand koduõpetuses: kui varem andsid lugemisoskust edasi mehed, siis
sajandi lõpus jääb kodukool emade hoolde.
Uue seaduse alusel tugevdati kontrolli nende laste üle, kes kodus lugemist selgeks ei
saanud
annaabi.ee 
