tublile Budoõpilasele, et innustada nende Budtegevust. 1902.a. hakkas Butokukai kasutama Hanshi ja Kyshi tiitleid. Need, kes said Hanshitiitli, said Butokukailt elu lõpuni pensioni 25 yeni aastas. 1934.a. võeti kasutusele ka Renshi (väljaõpetatud) tiitel. Peale selle avas Butokukai kooli tulevastele Budinstruktoritele (1905 oli selle nimi Bujutsu Kyoin Yoseisho Bujutsuõpetajate Instituuti tunnustati kui asutust 1909, Bujutsu Senmon Gakko 1912 Bujutsu kool Jaapani kooliseaduse järgi, Bud Senmon Gakko 1919 esimest korda kasutati sõna "Bud" ametlikus seoses Jaapanis). 1912.a. kinnitas Butokukai Dai Nihon Kend Kata, mis koosneb 10 tehnikast. Seda õpivad Kendharrastajad ka tänapäeval. Dankraade Kends jagab Butokukai alates 1917. Butokukai hakkas välja andma Dankraade ka jdharrastajatele, mis lõi konflikti Kodkaniga (Kano Jigoro, ajakiri "Jd", aprill 1932).
raamatutrükikoda. 1326. aastal asutati esimene orkester. Gustav Vasa ajal ehitati vana kuningaoss renessanssi stiilis. XVII sajandi keskel sai valdavaks barokkstiil ja ehitati uus kuningaloss. 1645. aastal hakkas ilmuma esimene Rootsi ajaleht. Johannes Rudbeckius rajas Uppsalas botaanikaaia ja anatoomikumi ning avas esimest rootsi gümnaasiumi. Rajati ülikoolid Tartusse (1632), Turusse (Åbo) (1640) ja Lundi (1668). 1693. aastal andis Karl XI välja kooliseaduse. Ühetaoline õpetus ja uued õppeained. Tyge Brahe – Taani astronoom, kes avastas uue tähe ja rajas observatooriume. Thomas Bartholin – lümfinäärmete avastaja. Ptk 6 Suurriigina mandril ja tagasi Skandinaavias 1. Kuninganna Kristiina 1646. aastal vähendas Kristiina Oxenstierna võimu ja ta sai kantsleriks. Kristiina oskas prantsuse, ladina ja flaami keelt ja tal oli hea luterlik kasvatus. Teda huvitas kultuur ja tema
rahvakoolidele". Enamik valla koole jäi üheklassiliseks. Õpetuse põhiülesannet nähti vene keele harjutamises ja sõnavara laiendamises. Vene keelt läks vaja edasiõppimiseks ja ametlikus asjaajamises, keeleoskus tõi kergendust kroonuteenistuses. 1906. aasta kevadel anti luba emakeelsete erakoolide asutamiseks ja ülalpidamiseks. 1915. aasta kevadel kehtestati koolikroonikate kirjutamise nõue. Kihelkonnakoolid: kihelkonnakoolides tuli uue kooliseaduse järgi " kõikide õpetusasjade õpetus venekeeli" läbi viia, ainult luterlikku usuõpetust ja kirikulaulu võis emakeeles õpetada. 1893. aastal õpetati kihelkonnakoolides juba uute programmide järgi. Põhiaineteks olid usuõpetus, kirikulugu, vene ja eesti keel, aritmeetika, ajalugu, geograafia ja laulmine. Ministeeriumikoolid: õppetöö kestis 15. septembrist 15.maini, koolis käidi umbes 180 päeva aastas, seega valla- ja kihelkonnakoolist kauem
annaabi.ee 
