Eestlaste juurdepääs haridusele ja koolivõrgu kujunemine maapiirkondades alates rootsiajast kuni 18.sajandi lõpuni.
Seepärast jätsid paljud mõisnikud 1765. aasta koolipatendi nõudmise asutada mõisa- ja
külakoole täitmata. Sellest tingitult andis kindralkuberner Browne 1774. aastal täiendava
instruktsiooni. Selles ähvardati mõisnikke, kes 1765. aasta patendi nõudeid eirates polnud
koole avanud, juba 50-rublase trahviga kirikukassa heaks. Järjekordselt nõuti kõigi 7-12-
aastaste laste kooliealiseks arvamist ning kodus õpetuseta jäävate laste koolisaatmist.
Neid ei tohtinud koolist vabastada enne, kui nad olid lugema õppinud ning oskasid
katekismuse viit peatükki ja palveid. (Eisen 1989, lk. 241)
2.3. Talurahvakoolide võrgustiku häving
Järjest süvenev pärisorjuse kriis, millega kaasnes talupoegade äärmusliku piirini viidud
ekspluateerimine ning talurahva massiline vaesumine, muutis 1770.-1780. aastail küllalt
10
annaabi.ee 
