Eesti rahvakultuuri areng ja mõjutused aastatel
viisipidamisega. Kirjutada oskasid vähesed, arvutada peaaegu mitte keegi.
Visitatsiooniprotokollides on mõnigi kord märgitud, et koolmeister ise vajaks kooli
saatmist. Pahatihti oli tegemist joodikute ja prassijatega (Laur, 2003).
Raskusi oli ka laste koolisaamisega. Taluperedes peeti koolikohustust täiendavaks
koormiseks. Sageli tulid õpilased kooli alles pärast jõule, ning siis ei suudetud kevade
alguseks lugemist selgeks saada. Talupojad eelistasid laste koolisaatmisele neid teistel
talupoegadel õpetada lasta. Pealegi võttis lugemaõppimine koolis liiga palju aega:
esimene talv kulus tavaliselt veerimise selgekssaamisele ning alles teisel, vahel ka
13
kolmandal talvel jõuti lugemisoskuseni. 1726. aastal teatas Mihkli pastor, et lapsi koolis
pole, kuna eelmisel aastal ühe talvega lugemist selgeks ei saadud, ja see hirmutanud
vanemad ära (Laur, 2003).
Rahvahariduse ees seisvad probleemid võttis tabavalt kokku Koeru kirikuõpetaja