Tõde ja Õigus II Terve tekst
,,Siis seda te nägite?" päris direktor.
,,Ei näind, sest tuba oli pime."
,,Kuulsite ometi?"
,,Kuulsin küll."
,,Jumal tänatud!" ohkas härra Maurus kõigest südamest. ,,Vähemalt kurt ei ole te veel mitte.
Silmanägemine on küll kadunud, aga kõrvad kuulevad veel pisut." Nende sõnade järele pöördus
ta äkki Indreku poole, vaatas talle ainiti otsa ja küsis: ,,Miks te mulle vanainemisele valetate?
Miks te ei räägi härra Maurusele tõtt? Jätsin ma teid selleks ilma koolirahata siia, et te peate
mulle valetama hakkama? Need, kes maksavad või kellele mina maksan, valetavad muidugi
küll. Aga miks valetate teie? Mina ei maksa ju teile ja teil pole ka mulle midagi maksa."
,,Enne ma ei valetand, siin olen õppind," vastas Indrek lausa, sest lõpuks ometi tahtis ta midagi
südamelt ära ütelda.
,,Kes on teid siin õpetanud valetama? kes on õpetanud? Ütelge ta nimi, andke ta vanahärra
Mauruse kätte! Kes see on?"