Eesti hariduse ajalugu
M. Luther silmas ennekõike linnasid.
Kuigi Lutheri sõnavõtud sisaldasid endas nõudmist, et kogu rahva noorsoole õpetust
antaks, polnud kohalikul aadelkonnal sellest suurt
midagi. Lihtrahva jaoks tehti niipalju, et pandi
Eesti kogudustele ametisse õpetajad, kes
kirikukantslist rahvast pühapäeviti ja vahel ka
nädala sees emakeeles harisid. Kirjalikest allikatest
on andmeid, et ordumeister Fürstenberg pannud
1558 ,,mitte-saksa rahvale" peale maksu mida
koolirahaks nimetati. Maksu koguti küll usinalt,
kuid koolide jaoks ei olevat sellest miskit läinud,
pigem peatselt Venemaaga algava sõja katteks.3
Ainus tõeline ja tegelik samm rahva hariduse
tõstmiseks sellest ajast on Wanradt-Koelli Lutheri
väikse katekismuse tõlge Eesti keelde, mis ilmus
1535 Wittenbergis, teine eestikeelne luteriusu
katekismus ilmus 1554 Tartu Jaani koguduse
Jäänuk Wanradt-Koelli esimesest eesti keelsest