Kas selleks, et elada rahus, peab valmistuma sõjaks?
Siis tekib kananahk peale, mõeldes, mis toimub paarikümne aasta pärast, kui Eesti on venelaste
poolt vallutatud ja eestlased on kaotanud on vabaduse.
Eestlastele, kui vabale rahvale on vabadus väga erineva tähendusega. Vabadus on ikka
südames, mitte betoonis, mida Eesti riigipead millegipärast ei mõista. Gigantseid monumente
ehitavad ikka ebakindlad ning orjarahvad. Vabadus peab olema tundes ja teadmises, mille saame
emapiimaga, vanaisa juttudest ja kooliraamatutest. Monumente püstitatakse ikka juba lahkunutele.
Minu arvates on EV rahvusriik, mis loodi 1918.aastal selleks, et garanteerida siin rahvusele
iseolemine ja igale eestlasele vabadus sõltumata tema haridustasemest, soost või vanusest. Rõhutaks
sõnu igale eestlasele, sest venelane, kes elab meie maal, saab riigilt toetus kuid ei räägi meie keelt
ega pea seda isegi mitte vajalikuks, ei vääri Eesti vabadust.