et tort saaks õige massiga ja koostisosi oleks piisavalt, selleks pean ma kaaluma ja mõõtma, kui palju on midagi vaja lisada, et tuleks terviklik kook. Ülle Luisk, kes on Viljandi Gümnaasiumi direktor, käsitleb noorsootööd kui sellist, mis pole enam asi iseenesest, vaid on osa reaalsest õppetegevusest, mida kool läbi viib. Kool koos noorsootööga pakub noortele rohkem valikuvõimalusi, nad saavad rakendada uusi võtteid ja tegevusi ka koolis näiteks tudengite abil viiakse läbi kooliraadiot ja kooli ajalehte, mis on osa reaalsest õppetööst. Samuti õpilasesinduses osalemine on võrdsustatud õppeprotsessis osalemisega ehk siis harjutused ja koolitused, mida nad läbi viivad on osa õppetööst. Hele Riit- Vällik, kes on Tartu Lille Maja direktor, rääkis sellisest programmist nagu „Tartu innustavad teod“, kus kooliõpetajad ja noortekeskuse noorsootöötajad panustasid tihedamale koostööle, sest mõlemad püüdlevad siiski ühise eesmärgi nimel
Eesti ringhäälingu algusaastad (Peatükke Eesti ajakirjanduse ajaloost, Sigrid Kaasik 127-141) Meedia 11. klassile Kersti Jürgenson Pärast RH riigistamist kasvas ka lastesaadete osakaal. Nii ajakirjandus kui ka kuulajad hakkasid taotlea kooliraadiot. 29. 06. 1934 kirjutas sellest Õpetajate Leht. 1936 polnud raadiot umbes 1000 koolis, ülejäänutes sai neid aparaate kasutada. 1939 olid aparaadid olemas pooltes koolides. Kooliraadio alustas tegevust 1.10.1936. Korraldajaks Jaan Rummo, anti välja ka saatekava vihikuid, mida sai kasutada õppetöös. Kooliraadio käsitles laia temaatikat: kirjandus, poliitika, muusika, sport, loodus. Lisaks õpetamisele üritati selliste saadetega ka noori kasvatada. 1939
annaabi.ee 
